Weihnachtsbräuche in Deutschland (jõulukombed Saksamaal)

Tunnis kasutatud keskkonnad:

Tunnis kasutatud harjutused:

Tehnilised vahendid: süle- või tahvelarvuti; nutitelefon

Eesmärgid:

  • Tutvub käsitletava teemaga.
  • Oskab leida just tema alateemaga seonduvat olulist infot ning seda arusaadavalt edastada.
  • Oskab töötada grupis ning täita talle pandud ülesandeid, vedamata oma kaaslasi alt – vastutustunne.
  • Valmistab kaasõpilastele lihtsa, kuid asjaliku õppematerjali. Õppematerjal on kahes keeles: keerukamad selgitused antakse eesti keeles, kuid laulud ja pühadesoovid õpitakse selgeks saksa keeles.
  • Oskab kuulata ja järeldusi teha.
  • Õpib erinevate tegevuste läbi tundma jõulukombeid õpitavat keelt kõneleval maal.
  • Saab B-võõrkeele maiskonnaloo raames õppimiseks kasutada kaasõpilaste loodud huvitavat õppematerjali (tööd on üheskoos kättesaadavad veebikeskkonnas Padlet loodud lehel).

Õpilaste ja tunni tegevuse kirjeldus: 

 

  • Õpetaja tutvustab tundide eesmärke ja oodatavat tulemust.
  • Grupid õpilastest luuakse veebivahendi Random Name Picker abil.
  • Õpetaja tutvustab kaht uut veebikeskkonda (Padlet, Thinglink), mille abil järgnev tegevus toimuma hakkab; õpilased katsetavad oma nutiseadmes keskkondade toimimist; vaadatakse näidistöid.
  • Keskkonnas Padlet on õpilastele antud täpsed tööjuhised:
    • tutvustada kaht pühadetraditsiooni
    • tutvustada kaht populaarset pühaderooga
    • õpetada kaaslastele üks jõululaul
    • soovida nii jõuludeks kui uueks aastaks kaaslastele häid soove
  • Juhiste juurde peavad õpilased hiljem ka oma valminud tööd üles riputama > valmib õppematerjalide kogu.
  • Grupis jaotatakse tööülesanded: Youtube-keskkonnast sobiva video leidmine, Google otsingumootoriga sobiva pildimaterjali ja info leidmine, tekstiloome.
  • Veebiplakatite loomine keskkonnas Thinglink.
  • Grupid panevad valminud tööd üles ja tutvuvad teiste gruppide töödega, et olla valmis tööde esitlemise järel esitama küsimusi ja andma adekvaatset suulist tagasisidet kaaslaste tööle.
  • Oma tööde esitlemine: iga grupi liige võtab sõna. Hinnatakse valminud tööd, esinemisoskust, materjali valdamist ning hindele annab osakaalu ka kaaslaste tagasiside.

Tunni kestus: 2 x 45 minutit

Klass: 8  klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, Ave Ermus




Anton Tšehhov “Rõõm” novelli käsitlemine

Tunnis kasutatud harjutused:

http://arhiiv.err.ee/vaata/32543
http://koolielu.ee/info/readnews/30139

Eesmärgid:

  • Huvi äratamine aine vastu
  • Novelli tunnused
  • Novelli ülesehitus
  • Lavastada novell
  • Digivahendite õppeotstarbeline kasutamine

Õpilaste ja tunni tegevuse kirjeldus: 

  • Alustuseks kuulasime lugemispala “Rõõm” lavastusliku helifailina http://arhiiv.err.ee/vaata/32543
  • Seejärel lugesid õpilased ise õpikust antud novelli.
  • Tuletasime meelde novelli tunnused ja ülesehituse. Leidsime tekstist sissejuhatuse, sõlmituse, teemaarenduse, kulminatsiooni ja puändi. Arutlesime, mida peab Mitja elus tähtsaks, mis on tema käitumises vastuolulisust ja milline on autori hoiak Mitja käitumise suhtes.
  • Vaatasime antud kirjandusteose tõlgendamise videot http://koolielu.ee/info/readnews/30139
  • Õpilased pidid seejärel ise novelli lavastama

Klass: 8  klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, Ulla Kübar




Maailma veestik – kaardinomenklatuuri õppimine ja kontrollimine

Tunnis kasutatud harjutused:

http://www.purposegames.com/game/maailma-veestik-8kl-qui 

Eesmärgid:

  • Õpitud materjali kinnistamine
  • Õpilaste teadmiste kontrollimine
  • Digivahendite õppeotstarbeline kasutamine -Purposegames.com

Õpilaste ja tunni tegevuse kirjeldus: :

 

Kanname tunnis kontuurkaardile maailma suurimad järved, jõed, mered, lahed, väinad. Teeme seda erinevatel tundidel, vastavalt õpitud teemale.

Koostasin samasuguse “kontuurkaardi” ka Purposegames keskkonnas. Kasutasime seda õpitu kordamisel ja kinnistamisel. Kuna see keskkond on õpilastele tuttav, siis panin lingi e-kooli, et nad saaks kodus harjutada.

Täna andsin tunnis valida – kas paberkandjal töö või nutivahendiga keskkonnas. Umbes ⅔ õpilastest eelistas nutivahendit.

Hindamiseks on Purposegames keskkond natuke halb, sest pean käima iga nutivahendi juures eraldi ja selle ajaga kui ma lõppu jõuan, on mõni juba kolm korda töö ringi teinud. Sellepärast kasutasin õpetaja arvutit, õpilased käisid rahulikus tempos ühekaupa vaikset tegemas.

Nende enesehinnang ja oodatav tulemus on kõrgemad kui reaalselt välja tuleb. Nad lähevad närvi ja hakkavad liialt kiirustama. Seega kõigile selline vastamise viis ei sobi

Klass: 8  klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, Daisy Kärner




harjutused lülisambale

Tunnis kasutatud harjutused:

https://youtu.be/1lUIGku_Lsw
https://youtu.be/9sj7Alfnpm8

Eesmärk: 

Tegevus õpilasele, kes isiklikel põhjustel ei osale tunni põhitegevuses.

  1. õpilane treenib iseseisvalt, samal ajal, enamus õpilasi tegeleb tunni põhiteemaga ( nt. hüpe üle kitse, võrkpall )
  2. innustada õpilast iseseisvalt treenima
  3. mitmekesistada õpilase võimalusi

Õpilaste ja tunni tegevuse kirjeldus: :

Klassiga koos soojendusvõimlemine. Õpetaja annab õpilasele oma tahvli, kus on valinud youtubist sobivad harjutuste lingid. (https://youtu.be/1lUIGku_Lsw https://youtu.be/9sj7Alfnpm8)

Probleemid: tahvlit tuleb väga hoolega hoida, Wifi on vahel aeglane, selleks kasutan enda taskuwifit.

Head küljed:

  • õpilased on mõnuga ja asjalikult harjutusi sooritanud.
  • saan ennast jagada enamuse ja üksiku või mõne õpilase vahel
  • õpilane on saanud tunnist füüsilise koormuse

Tagasiside: õhinapõhine õpe

Klass: 8 või 9 klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, Karin Juga

 




Kunst -Näita mulle sügist!

Tunnis kasutatud keskkonnad:

  1. www.google.ee
  2. www.youtube.com
  3. www.classtools.net

Töövahendid: Nutitelefon, tahvelarvuti, klassi videoprojektor

Tunni teema:

Õpetaja jagab õpilased veebiloosi abil rühmadesse (5 rühma klassis). Õpetaja tutvustab õpilastele mõisteid „maakunst“ ja „performance“. Õpilased otsivad oma nutiseadmega internetist maakunsti objekte (google.ee, pildid … otsisõna „maakunst“) ja performance näiteid ning arutavad rühmades selle üle, mida need mõisted tähendavad. Rühmatöö taustaks ja meeleoluks laseb õpetaja (www.youtube.com) Vivaldi Aastaaegadest Sügist. Kui mõisted selged, loovad õpilased rühmas performance-i kontseptsiooni. Edasi minnakse üheskoos kooliõue. Õues loob iga rühm oma maakunstiobjekti ja esitab selle juurde performance-i teemal „Näita mulle sügist!“. Etendus peab sellele vastama, iga rühma 4 liiget esineb, 5. liige filmib oma nutiseadmega (nt tahvelarvutiga). Etendus filmitakse fookuse hoidmiseks läbi pildiraami. Tagasi klassis panevad õpilased rühmaga tahvelarvutis kokku filmilõigu, millele lisatakse soovi korral muusikaline taust (õpilased ise ütlevad vähemalt ühe lause oma maakunstiobjekti kohta ehk esitlevad seda oma performance-i käigus). Kõik filmid vaadatakse koos üle, reflekteeritakse õpitut.

Eesmärgid: 

ÕPILANE

  • Mõistab maakunsti olemust ja põhimõtteid.
  • Mõistab performance-i kui tegevuskunsti liiki.
  • Teab maakunstiga tegelevaid kunstnikke.
  • Teab tegevuskunstnikke.
  • Seob rühmatöös kaks erinevat kunstiliiki.
  • Saab aru kontseptsiooni olemusest kaasaegses kunstis / maakunstis.
  • Kasutab oma loomingus erinevaid tehnilisi vahendeid.
  • Õpib loodust rikkumata käepärastest vahenditest maakunsti tegema.
  • Esitleb loodud maakunstiobjekti performance-na.
  • Reflekteerib ja analüüsib oma õppimiskogemust.

 

Tunni kestvus 2 x 45 min, soovitav nädalase vahega.

Töö sisu:

  • Õpetaja tutvustab töö eesmärke ja töökorraldust.
  • Õpetaja loosib rühmad: classtools.net/random-name-picker/.
  • Õpilased tutvuvad mõistete ja näidistöödega ning analüüsivad neid rühmas.
  • Õpetaja suunab tegema ainulaadseid rühmatöid, selleks töötavad õpilased kõigepealt välja oma maakunstiobjekti idee ja seejärel performance-i kontseptsiooni.
  • Õues õpitakse tajuma looduse märke, looma maakunsti objekti, tegema performance-it ja filmima seda. Väga oluline on koostöö rühmas.
  • Kahe tunni vahele jääva nädala jooksul lihvivad õpilased oma filme ja teevad neile vajadusel muusikalisi taustu.
  • Teises tunnis näitab õpetaja filme klassi ekraanil.
  • Õpetaja avab iga rühmatöö lõpus lühikese arutelu, mida alustab rühm oma refleksiooniga.

Tagasiside:

Õpilased töötasid usinalt, mõni kippus vahepeal oma asju arvutis tegema.

Klass: 7 klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, Tiina Niin, (modifitseeritud on näidistunnikava 7. klassile. Näidise autorid on Anu Purre ja Eve Kiiler.)

Uurimine ja avastamine; loominguline väljendus; ruumiline ja pildiline kujutamine; kunstitehnikad; disain ja keskkond; meedia ja visuaalne kommunikatsioon; koostöö; arutelud.




Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Tunnis kasutatud keskkonnad:

  1. Kokku- ja lahkukirjutamine
  2. Arvsõnade õigekiri 

Eesmärk:

  • huvi äratamine aine vastu
  • uute oskuste omandamine
  • digivahendite õppeotstarbeline kasutamine

Töö sisu:

Tagasiside:

Õpilased töötasid usinalt, mõni kippus vahepeal oma asju arvutis tegema.

Klass: 7 klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, Ulla Kübar




Mineviku ajavormid Past Simple vs Past Continuous

Vahendid:

  1. quizlet.com – ebareeglipäraste verbide põhivormide meelde tuletamiseks
  2. learningapps.com – harjutuste tegemiseks ja koostamiseks
  3. kahoot.it – kahe ajavormi kasutamise kontrollimiseks
  4. http://prperf-spast.weebly.com

Eesmärk:

Pärast traditsioonilisi tunde õpiku ja töövihikuga harjutada kahe mineviku ajavormi, kestva ja lihtmineviku kasutamist arvutis

Õpilaste ja tunni tegevuse kirjeldus: 

Etapp 1

Ajavormide õppimisel ja kasutamisel on oluline teada tegusõnade põhivorme. Esimese etapina kordasime põhivorme. Selleks tuli õpilastel minna veebilehele http://prperf-spast.weebly.com/irregular-verbs.html.

Esimesed kaks harjutust olid 40 ebareeglipärase verbi kolme põhivormi tundmise kohta. Kolmandas harjutuses tuli kanda tabelisse kolm põhivormi, kuid vaja oli tunda ka nende tähendust. Pärast nende kolme etapi läbimist, lahendasid õpilased leheküljel http://prperf-spast.weebly.com/crosswords.html ristsõnu, mis küsisid kord teist, siis kolmandat põhivormi.

Etapp 2

Teise etapina harjutasid õpilased leheküljel http://prperf-spast.weebly.com/simple-past.html lihtmineviku kasutamist poomismängus. Lisaks tehti valikvastustega küsimustikku.

Etapp 3

Kestva mineviku harjutamiseks lahendasid õpilased harjutusi lehtedel http://LearningApps.org/display?v=pzofs8wg316 ja http://www.perfect-english-grammar.com/past-simple-past-continuous-exercise-1.html

Etapp 4

Lõbusaks punktiks mängisime kahooti https://play.kahoot.it/#/k/25ebb0e6-7c4c-4093-84c0-34fb5db34e7d, kus tuli valida õige ajavorm.

Soovi korral saab õpetaja kahooti tulemuste järgi panna õpilastele ka hinded. Veel on võimalik luua õpilastele kasutajakontod keskkonnas learningapps.com ja lasta neil lõpuks luua oma mänge antud teema kohta. Minu kuuendikel oli sügisest kogemus erinevate äppide loomisel ja neile meeldis eriti luua sõnarägastikke, kuid tehti ka kena mäng just nende kahe ajavormi kohta, mida me kasutasime nüüd kahe ajavormi õppimiseks.

Klass: 6

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool




Protsent murruna ja vastupidi

Tunnis kasutatud keskkonnad:

https://www.mathgames.com
http://palmiste.weebly.com/protsent.html

Eesmärk:

  • Huvi äratamine aine vastu
  • Õpitud materjali kinnistamine
  • Uute oskuste omandamine
  • Digivahendite õppeotstarbeline kasutamine

Õpilaste ja tunni tegevuse kirjeldus: 

Mis on osa, mis tervik? Kuidas saab osa suurust kirja panna? Võtsime näite: kella numbrilaud ja sealt veerand, pool, kolmveerand.

Joonistasime ja värvisime, kasutasime nii harilikke kui kümnendmurde. Õppisime murde avaldama protsentarvuna. Harjutasime tahvlile ning vihikusse.

Lahendasime (õpetaja abiga, sest on inglisekeelne keskkond) https://www.mathgames.com/skill/6.141-what-percentage-is-illustrated

https://www.mathgames.com/skill/6.122-describe-pictures-as-ratios

Enesekontrolliks läksime aadressile http://palmiste.weebly.com/protsent.html

Ülesannetes 1 ja 2 tuli õiged paarid kokku panna. Programm lubab esialgu ka eksida, aga vajutades kontrollnuppu, näitab, mis õige, mis vale ning palub parandada vead. Samuti näeb tööks kulunud aega ja õigsuse protsenti.

Tagasiside:

1. ja 2. ülesanne õpilastele meeldis. Eduelamus oli suur.

Klass: 6. (HEV)

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, õpetaja Karin Känd




Oskar Luts ja tema looming

Teema: O. Luts ja tema looming; teksti mõistmine O. Lutsu majamuuseumi kodulehekülje põhjal

Õpivahendid: 6. klassi kirjanduse õpik J. Urmet, L. Vanamölder „Kirjanduse õpik 6. klassile”, O. Lutsu majamuuseumi kodulehekülg http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=5, paber (A4), joonlaud, pliiats

Evokatsioon

Vaata! Vaatasime 6. klassiga filmi „Kevade”, lugesime 5. klassis O. Lutsu „Nukitsameest” ja 6. klassis O. Lutsu noorsoojutustust „Kevade”.

Uuri! Mis asutus on muuseum? Missugustel eesti kirjanikel on majamuuseumid? Mis on majaplaan? Missugune on 20. sajandi algusaastate eestlase kodu maal/linnas?

Teema

Loe! Joonesta/joonista! Pärast evokatsiooni uurisime O. Lutsu majamuuseumi kirjeldust kodulehelt ja kirjelduse põhjal tegime majaplaani. Pärast töö valmimist tegime klassile töö tutvustuse/esitluse. Kasutasime esitlusprogramme/märkemelehti.

Avasta! Õpilasi üllatas O. Lutsu aegne majaplaaneering ja sisekujundus ja sisustus (raamaturiiulid).

Esine! Korda! Tuletasime meelde, millised nõudmised kehtivad avalikul esinemisel.

Refleksioon

Tööga kinnistasime O. Lutsu elu ja loominguga seotud faktid ja saime teada huvitavat materjali kirjaniku elu kohta, kordasime avaliku esinemise nõudeid ja integreerisime tekstiõpetuse ja matemaatika ning joonestamise/joonistamise.

Klass: 6 klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool, M.Kanniste




Ebareeglipärased verbid

Tunnis kasutatud keskkonnad:

  1. https://quizlet.com/
  2. http://learningapps.org/
  3. https://hotpot.uvic.ca/
  4. https://kahoot.it

Eesmärk: õppida tundma/kirjutama ebareeglipäraste verbide kolme põhivormi

Õpilaste ja tunni tegevuse kirjeldus: 

Ajavormide õppimisel on oluline teada tegusõnade põhivorme. Esimese etapina õppisime põhivorme suuliselt n-ö traditsioonilises klassiruumis. Pärast 2-nädalast suulist õppimist, harjutasime kaks tundi põhivorme arvutiklassis.

Selleks tuli õpilastel minna veebilehele http://prperf-spast.weebly.com/irregular-verbs.html.

Esimesed kaks harjutust olid 40 ebareeglipärase verbi kolme põhivormi tundmise kohta. Kolmandas harjutuses tuli kanda tabelisse kolm põhivormi, kuid vaja oli tunda ka nende tähendust. Pärast nende kolme etapi läbimist, lahendasid õpilased leheküljel http://prperf-spast.weebly.com/crosswords.html ristsõnu, mis küsisid kord teist, siis kolmandat põhivormi.

Teise tunni lõpuks tekkis tüdimus ja seejärel mängisid õpilased leheküljel http://prperf-spast.weebly.com/simple-past.html teise põhivormi kohta algul poomismängu, siis lihtmineviku äratundmist. Valikvastustega küsimustikku ja teisi harjutusi veel me ei teinud.

Lõbusaks punktiks mängisime kahooti https://play.kahoot.it/#/k/22eb483e-188b-48d9-89ee-110210a31944, kus tuli ära tunda õiged põhivormid.

Soovi korral saab õpetaja tulemuste järgi panna õpilastele ka hinded. Hindamiseks saab kasutada ka quizletis (nt https://quizlet.com/4488999/irregular-verbs-1-flash-cards/) loodud küsimustikke ja sealseid teste. Veel on võimalik luua õpilastele kasutajakontod keskkonnas learningapps.com ja lasta neil lõpuks luua oma mänge ebareeglipäraste verbide kohta. Kuuendikele meeldis learningapps keskkonnas põhivormide kohta luua sõnarägastikke.

Klass: 5 klass

Õpetaja: Pärnu Ülejõe Põhikool